Spordihoone lugu
30. jaanuaril 1954. aastal võttis tollane Viljandi Linna TRSN Täitevkomitee vastu.otsuse hakata Viljandisse Vaksali ja Kaalu tänava nurgal olevale maa-alale spordihoonet ehitama Neoklassitsistlikus stiilis hoone valmis nelja aastaga – 1958 aasta sügisel avas maja uksed. Samal sügisel toodi Tallinnast kunstitoodete kombinaadist Viljandisse ka kahe meetri kõrgused tsemendist valatud figuurid ja kinnitati maja fassaadil selleks otstarbeks ehitatud kohtadele. Figuuride autor on E.Kirss.Tolleaegne vabariigi valitsus andis karmi käsu kujud riidesse panna ja ainult tänu kohalike spordiinimeste nutikusele pandi figuurid oma kohale seinaorvas sellistena, nagu autor kavandanud oli.
Esimesed võistlused võrk-ja korvpallis toimusid 1.märtsil 1959.a. Maja ametlik avamine toimus pidulikult 11. aprillil 1959.a. kui Viljandi Ehitusvalitsuse juhataja E. Grauberg andis suure sümboolse nukupea ja pika habemega võtme üle VS “Jõu” Kesknõukogu Presiidiumi esmehele P.Teesalule ja spordihoone direktorile E. Järveküljele. EKP Viljandi Rajoonikomitee esimees Kalev Raave avas VS”Jõud” raskejõustiku sparakiaadi.(Tee Kommunismile 14.aprillil 1959)
Viljandisse ehitatud spordihoone oli Eesti moodsaim ning seal peeti kõik tähtsamad võistlused. Suures saalis mõõtmetega 37×17 m sai tegelda võrkpalli-, korvpalli- ja tennisemänguga, võimlemise, maadluse, poksi ja tõstespordi ning kergejõustikuga. Saalinurgas põranda all oli kaugushüppe kast, vajadusel tõsteti põrand kaugushüppekasti pealt ära.
Vastavalt ÜVAÜ KSÜ Eesti Vabariikliku Organisatsiooni “Kalev” Nõukogu presiidiumi otsusele 16.juulist 1987.a. Pr.2 p6 antakse KSÜ “Kalev” Vabariiklikule Nõukogule otsealluvaks spordibaasiks Viljandi Spordihoone.
Vastavalt Eesti Spordiselts “Kalev” juhatuse otsusele 27.augustist 1992.a. nr.7 p 4. antakse Eesti Spordiselts “Kalev” Viljandi Spordihoone üle Viljandi Maavalitsusele ja sai nimeks Munitsipaalettevõte “Viljandi Spordihoone”
Tasapisi hakkas maja kitsaks jääma. Juurdeehitust on planeeritud 1975. aastast alates, ühel korral lükati ehitamine edasi maakonnahaigla ja teisel korral Ekseko juurdeehituse tõttu.1997 aastal korraldati hasartmängude maksu fondi rahalisel toel ja Arhitektide Liidu osalusel spordihoone juurdeehituse ideekavandite arhitektuurikonkurss.
Konkursil osalejaid oli 22, kelle hulgast zhürii valis välja võitjad. Esimeseks tunnistati võistlustöö SADA (autorid Tarmo Teedumäe, Urmas ja Priit Luure), teiseks KOLMAINU (Rene Valner, Kalle Komissarov, Mihkel Tüür), kolmandaks võistlustöö ATLEET (Andres Lember).
1998. aastal võttis eel- ja tehnilise projekti koostamise Riigihanke konkursist osa 5 pakkujat ning võitnuks tunnistati Reet Valgu projekt (AS Akvar).1999.a. kevadel kuulutas Viljandi Linnavalitsus välja Riigihanke konkursi ehitaja leidmiseks. Laekunud kuue pakkumise hulgast tunnistati edukaimaks AS Facio Ehitus ja Heres Restauraatori ühispakkumine.
29. juulil 1999. aastal peeti vana spordihoone kõrval välisplatsil viimsed võistlused, sedakorda tellijate ja ehitajate – Viljandi Linnavalitsuse ning ehitusfirmade Heres Restauraator ja AS Facio Ehitus võistkondade vahel. Võisteldi korvpallis, jalgpallis ja maahokis.
Peale võistlusi löödi kopp maasse – ehitus oli alanud.Nurgakivi sai juurdeehitus 21. septembril 1999. aastal, vana spordihoone 40. sünnipäeval. Tseremoonial viibisid peaminister Mart Laar ning Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder, Viljandi Linnavolikogu esimees Tauno Tuula, Viljandi linnapea Tarmo Loodus ja Viljandi Võrkpalliklubi Volle president Peep Aru. Asjaosalised asetasid nurgakivisse müüritud urni otsused hoone ehitamise riigihanke konkursi tulemuste kinnitamise kohta, ehituse töövõtu lepingud, käibel oleva Eesti raha kuponge, Viljandi Volle spordisärgi ja sõpruslinna Porvoo linnavolikogu esimehe lipsunõela.2001. aasta 31. märtsil avab uus hoone uksed.
Läbi kolme korruse ulatuv ligi 10 meetri kõrgune suur saal on mõõtmetega 44 x 33,5 m ning seda saab vajaduse jagada kolmeks sektsiooniks. Tribüünil on ligemale 800 kohta. Keldrikorrusel on jõusaal ja saunad, esimesel korrusel fuajee ja kohvikuruumid , teisel korrusel on judosaal ning tööruumid spordihoone töötajaile.Majas jätkub ruumi võrkpalli-, käsipalli- ja korvpallimänguks, saab tegelda maadluse ning võimlemisega
Spordihoone juurdeehituse valmisehitamiseks on kulunud kokku 27,3 miljonit Eesti krooni. Hasartmängu nõukogult on saadud 0,8 miljonit krooni, RIP-ilt (Riiklik investeeringute programm) 11,5 miljonit krooni ja Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist 5 miljonit krooni.
